Tai pildid 2!

Tai pildid!

Veidratel põhjustel ei saandu ma Tais ega Türgis pilte üles panna, siis nüüd üritan nüüd asja parandada.


Siin pildil olen ma koos Tai noortega, kes tahtsid koos meiega pilti teha Pattaya rannas! Siin see siis on : )



Siin me käisime Reelikaga romantikat tegemas 84. korrusel Sky Bayoke hotellis. Nägime linna nii valges kui ka õhtupimeduses. Päikeseloojangut vaatasime 83 korruse baaris kokteile limpsides.

See on meie igapäevane tegevus Bangkokis! Tohutult puuvilju osta, süüa ja katsetada...

Siin oleme Grand Palaces kus kohalikud noored mind on oma haardesse rabanud.

Siin oleme ennast Reelikaga siivsalt riietanud, et saaksime templit külastada Grand Palaces. See suurepärane seelik anti kohapealt ja Reelikal on ka pluus paljaste õlgade katmiseks. Sexy!

Argipäev!

nüüd kus me oleme siin olnud juba nädalakese on asi hakanud paika loksuma, küll mitte töö kohapealt, aga lihtne argipäev.
Oleme käinud vist kõikides võimalikes töövahendusbüroodes ja ennast kirja pannud ja oodanud ja oodanud telefonikõnesid....
Kuid oleme ühendanud kasuliku meeldivaga, nimelt kui meil on määratud kohtumine Sydneys , siis me teeme seal ka turismi pärast. näiteks oleme käinud juba Botaanikaaias, Ooperimajas,Okeanaariumis haisid vaatamas, Chinatownis, Hiina ajas ja silma peal hoidnud kõikidel magusatel kohalikel meestel.
Ühel päeval käisime Reelikaga matmkamas North Headis, mille rada oli mõeldud läbimiseks 4 tunniga, arvan, et tegime seda 3 tunniga. See on rada läbi Sydney Harbour National Parki mis on jumalik ja millelet ulatuvad vaated merele ja rannikule on jumalikud. Ja see nende loodus on nii teistsugune ja need hääled, mis metsast kostuvad ja teepeal silkavad iguaanid(või varaanid) jne jne
see oli supper!

Tööbüroodega ei ole veel siiani vedanud....vahel on tunne, et mõistus on otsas või veel hullem..
Ma olen veel rahulik ja võtan asja vabamalt, aga kauaks.
Reelika utsitamisele käime õhtuti jooksmas ja mina käin ka ujumas Shelly beachil, kui ilm vähegi lubab ja kui pime ei ole. Ben ütles, et kui on pime, siis tulevad haid randa kala otsima. Ühesõnaga pimedas ei tohi ujumas käia.
Ühel päeval tegime Benile kartulipudru ja kotlette, eile tegime kohupiimakooki. Talle vist meeldis päriselt.
Paar viimast päeva oleme õhtuti käinud ka väljas, üleeile käisime kohas nimega Boatshed. Mis meenutab meie Von Krahli ja on veidi dodgy. Seal oli 2 esinejat: esimene mees laulis ja mängis kitarri, teine bänd tegi veidi energilisemat armastuslüürikat. Päris põnev oli, sest kuulajaskonnas oli nii entsaid boheeme, tibisid, yuppisi, purjus lõnguseid jm rahvast.
Peale seda suundumise järgmisesse Manly poppi kohta. Selgus, et olem eteinud õige valiku, sest Stynes oli rahvast täis ja seda kolmapäeva õhtul.Enamus seltskonda olid mehed- või siis pigem noormehed. Riietus oli enamjaolt nagu oleks otse rannast tulnud! populaarne tundub peol käia nokatsiga!Kahjuks enamus olid minu jaoks liiga lühikesed ja liiga noored. Aga õhus oli hormoonide möllamist tunda, ma ausalt ei ole ühelgi nii metsikul peol käinud.
Huvitav oli see, et tähelepanu köitmiseks haarati sind käest ja tõmmati enda poole. Üleüldse olid nad seal liigselt agarad oma kätega- näiteks kui keegi soovis rahva massist sinust mööduda, siis polnud veider, kui mees pani mõlemad käed su pihale...
Tegelikult oli lahe kogemus, sest rahvas oli väga kirju ja kõike seda jälgida oli tore. Loomulikult me tegime seal ka tantsu..igatahes lubasime tagasi minna.
Üks veider asi oli selle asja juures veel, see koht koosnes erinevates ruumidest, nii vabas õhus kui ka siseruumisest, vahepeal tundus, et neil ei tulegi lõppu- ja tõenäolislt oli tol õhtul koos seal kogu Manly, sest ruumi polnud liikumiseks kuskil.

Eile õhtul käisime reelika ja Beniga kohas nimega In Situ...
Kuna täna on reede, siis ei pääse me ka täna välja minekust, ja kuna homme on kuulus MARDI GRAS linnas, siis läheme homme ka geide ja lesbide paraadile.
Ahjaa laupäeval on meil veel ka juuksur!!
ootan põnevusega.

xoxo

Asi selge!

nüüd on siis lahendatud lesbi lugu.
Nimelt küsisime Bennilt üle et mis värk sellega on ja kus nad seda võtsid, et Reelika pidi tulema koos omasooiharaga OZi.
Ühesõnaga oli Reelika töökaaslane James, kelle sõber Ben on- jaganud vale informatsiooni neile ja öelnud, et Reelika tuleb siia gei kutiga.
Ben arvas, et Bangkokis võib igasuguseid asju juhtuda, nii et mis see soomuutus ära ei ole....
et pidi tulema küll gei kutt aga tuli neiu- ju siis lesbi.
Veider on see, et kogu nende sõpruskond siin juba teab seda nalja isegi enne meid nägemata.
Nüüd on ka sõpradele selgeks tehtud et kõik on korras ja me ei ole ei omasooiharad.
Beni küsimus on ka lahenduse leidnud, nimelt kui me käisime Beni sõpradega brunchil ja peale seda randa läksime, siis ma küsisin ühe Beni sõbra naise käest, kas ta on näinud mõnda naist Bennil? Tuli välja, et tal olla olnud küll keegi!
Mehed ise murdsid laineid ja tibid päevitasid ja ajasid tibijuttu!

23.02.08

Täna käisime väiksel tripil North Head kaljule ja metsas ( bush). Vaade oli suurepärane nii kogu Sydneyle kui ka randadele, meri oli hele hele sinine ja lained suured. Loodus on siin Austraalias hoopis teistsugune, enamus maastikus on kaetud tiheda põõsastikuga- või noh metsaga nagu nemad selle kohta ütleksid, pinnas on selline liivane ja kuiv. Taimed on siin hoopis erinevad meie omadest- siin metsas kasvavad teepuud jms. mille nime ma ei suuda meenutada. Linnas puude otsas elutsevad öösel suured nahkhiired, samuti rohelise ja punasekirjud papagoid, kes teevad metsikut kisa. Ahjaa isegi ämblikud on siin tohutud, rääkimata prussakatest, kes vahel akende kaudu sisse lennates ka meie tuppa ära eksivad.
Ben viis meid peale trippi veidi kaugemale randa. Veetsime taas paar tundi päikse käes praadides : )

I thought that one of you is lesbian!

22.02.08
Päeval käisime mööda tööbüroosid- tulutult.
Päeva nael oli see, kui üks kutt mulle tänaval vastu kõndis ja minu juurde seisma jäi ja sügavalt silma vaadates ütles: You`re the hottiest girl i have seen today! Ma tänasin teda ja läksime kumbki oma teed. Ma arvasin, et sellised asjad saavad juhtuda vaid Türgis või lõuna Euroopas.
Õhtul pidime saama Beni ja Sylvaniga kokku kuskil pubis, et teha väiksed joogid reedese päeva puhul.
Loomulikult suutsime linnas enne miljon korda ära eksida. Pubi otsingutel sattusime kõige põnevamasse rajooni, nimelt olid seal piirkonnas toidu ja joogikohad täis paarikesi, aga mitte lihtsalt: vaid geid ja lesbid. Nii mõnigi mees nägi välja nagu oleks just YMCA muusikavideost välja hüpanud. Põnev!
Lõpuks kohtusime Sylvaniga pubis. Rääkisime maast ja ilmast. Kui mainisin, et selles pubis kus me olime on enamus mehed ja väga geid, siis ütles ta mulle: „If you wanna do a girlsnight out i know some nice girls place, where only girls go.”
Ma küsisin: „why do you think we would like to make a girlsnight out?”
Sylvan: „i thought that one of you is lesbian!!!!”
Mina: „why did you thought anything like that?”
Sylvan: „i got some information that one of you is lesbian. No it wasnt Ben.”
Igatahes lahendasime selle väikese arusaamatuse ära, ja tegin talle selgeks, et me oleme väga heterod ja meile meeldivad mehed. Sellepeale Sylvan pakkus välja, et ta näitab meile kes selles klubis on hetero. Kahjuks ei jõudnud ta eriti kaugele arvestades seda, et seal ei olnud lihtsalt neid, või siis ei paistnud nad geide seast välja.
Kusjuures Sylvan ise ütles, et ta on bi ja praegu on tal poisssõber. Vabal ajal kirjutab raamatuid ja teeb sporti. Varsti lisandusid meie seltskonnaga ka Ben ja Dag (Sylvani sõber).Tarbisime õhtu jooksul päris mitu jooki, nii et meie vestlused olid väga huvitavad.
Müsteerium on endiselt see, kas Ben on ka omasooihar või on ta lihtsalt väga tore heteromees.

Hunglry Jack! here we go

21.02.08

Täna magasime kella 11ni nagu lapsed sest see voodi on jumalik ja uni ei tahtnud kuidagi ära minna.
Esimese asjana läksime kohe panka. Endale kohaliku arvet tegema, sellega saime suurepäraselt hakkama - ok vaatab seda asja kui me kaardi füüsiliselt kätte saame!
Edasi tegime endale kohaliku telefoni nr. Selleks ostsime Optus simkaardi. Veider selle asja juures oli, et selle asemel numbrit aktiveerida pidi helistama mingile telefonile, arvasime algul, et ju on automaatvastaja, aga suur oli meie imestus kui telefonile vastas austraalia aktsendiga inimene!! Õnneks saime oma jutud aetud ja kaardid töötavad. Ainult et keegi ei helista neile : (

Järgmiseks kammisime läbi kõik tänavad Manlys ( mis on nagu väike kuurortlinn) kuhu inimesed Sydneyst tulevad päeva veetma, aga tegelikult ta on ikka linna osa, lihtsalt praamisõidu kaugusel.
Aga tööle ei tahtnud meid keegi
Kui Hungry Jack- mis on nagu Burger King!
Aga selle eest saime hulga neti aadresse kuhu tsekata ja muud huvitavat teavet töötamise kohta Austraalias.
Täna oli Manly rannas eriti suured laine ja seda rohkem oli vees surfareid, kes kõige suuremaid laineid ootasid. Veider on vaadata kuidas vesi kihab surfaritest kes oma laudadel istuvad ja lihtsalt ootavad ja ootavad millal just SEE ÕIGE laine tuleb.

Õhtul läksime randa ja tegin paar kiiremat ringi vees. Vaikne ookean on nii sinine ja nii läbipaistev, et põhi on super hästi näha ja liiv on nii mõnus valge ja karbikesi täis. OH
Õnn on ikka elada linnas, mis on täis ilusaid mehi surfilaudadega ja paljaste ülakehadega!

Men dont lie!

20.02
Nii kui Sydneys lennukist maha saime suundusime Manleysse - selleks tuleb Sydney kesklinnast võtta laev. Sadama juure oli kohe ka ooperiteater juuuuuuuuuu

Nalja sai juba siis kui praami piletit Manlysse ostsime. Nimelt ei olnud me kindlad kuidas Manly hääldatakse- kas mänli või mänlai. Reelika küsis 2 piletit mänlaisse. Mees vastas selle peale, et MEN DONT LIE!
Kogu laevasõidu me magasime ja lõpuks minu kõrval olev vanur küsis mult oma aussi keeles, kas meil on ikka kõik korras!?!?! See keel on ikka kohutav ma pidin 2 korda üle küsima, et aru saada mida see vanur küsis. Ja ma arvasin, et mu inglise keel on normaalne!!!
irw

Manly ise on väga posh koht!
Ja jumalikke surfareid täis!
Veider oli kohe oma backpackidega randa minna, aga pole hullu on ka hirmsamaid asju elus ette tulnud.
Võtsime siis ennast bikiinide väele ja sättisime magama. Loomulikult panime ka 15 spf kreemi peale.
Kusjuures eriti nagu päikest nahal tunda ei olnud niisama mõnus oli magada ja vahepeal kenasid kutte tsekata.
Oli väga lahe..
Kutid olid sellised eht surfarid: blondid pikad juuksed, shortsid jalas ja ilusad trimmis kehad.
Enivei meile tundus et oleme taevas..
Kui me mingi aja pärast ennast üles ajasime siis selgus karm tõde!
Me olime krõbekanad ja täiesti punased!!!
Rannavalve hoiatas ujujaid pidevalt blue bottle!!?!?! eest.
Kes võiks arvata, et selle nime taga peitub tegelikult jelly fish.

Niipalju siis minu soovist saada šokolaadikarva pruuniks! aga saime vähipunaseks!!!
Õhtul käisime Beni ja tema sõbra Silvani ja tolle õe Daiysiga söömas TAI restoranis,

Nagu me ei oleks just tulnud taist ja söönud seal looma moodi.
Igatahes Ben ja Sylvan on väga toredad. Nalja sai sellega, et algul arvasime et Sylvan ja Disy on paar. Aga veider oli see, et nad pidevalt nokkisid üksteise kallal ja norisid üksteist nagu oleks tülis.
Ahjaa see kus me nüüd Beni juures elame on rannast 2 minutit!!!! Uskumatu! Ja Beni elamine on lahe.
Ben ise on SUPPER NUNNU!
Ma pole armsamat kutt oma elus kohanud, ta on peaaegu liiga hea et olla tõsi!! AUSALT

Massaaz!

19.02.08

Ikkagi viimane päev Bangkokis. Otsustasime seda tähistada Spa külastamisega.
Plaanisime lasta enda jalad korda teha, seega võtsime mõlemad pediküüri kaa.
Koht ise oli imearmas ja väga toredate teenindajatega.
250 bahti eest masseeriti jalgu, kooriti ja kreemitati, muditi ja tehti mudi sada imet.
Minu üllatus oli suur, kui jalgade massaaz läbi sai, ja masseerija hakkas mu käsi masseerima ja siis pead ja siis nägu ja siis õlgu ja selga.....
Vot on alles teenindus.
Maniküür 300 bahti kestis ka tund aega- tädi hullult mässas jalgadega, eemaldas nahku kooris ja kreemitas ja värvis küüsi jne jne.

Reelika võttis õli massaazi ja oli ka olnud väga hea.
Igatahes kui me sinna tagasi läheme, siis kindalsti ka sinna spaasse.
Tõesti seda ei suuda siiani ära meenutada milline teenindus ja mis teenust võidakse pakkuda nii väikse raha eest.
Pärastlõunal kui olime 3 tundi Spas olnud läksime hostelli ja võtsime takso, et minna lennukasse.
Hostelli receptionist andis meile kaasa tai keelse kirja, mis palus taksojuhil meid lennukasse 350 bahti eest viia ja meil see ka õnnestus.
Lennukasse jõudes avastas Reelika, et tema kott jäi hostelli, nii et sellest tõotab tulla veel pikemat sorti seiklus....
elame näeme.
Seega algas meie pikk öö lennukis, et järgmisel hommikul jõuda tõotatud maale!

Beautiful!

18.02.08

Täna alustasime vara. Otsustasime minna Pattayale., mis on 2,5 h kaugusel Bangkokist bussiga.
Esaialgu tahtsime minna ka kuhugi saarele- Ko Phi Phi, Krabi , Ko Samet. Kahjuks oleksime pidanud sinna minekuks veetma liiga palju aega, seega otsustasime minna ainult Pattayasse.
Linn ise oli suhteliselt mõttetu võrreldes Bangkokiga. Samuti on selles linnas väga populaarne go go baarid, kus neiud istuvad tänaval laudade taga ja lõbustavad euroopa vanamehi. Masendav on vaadata rannas ja linnas jalutavaid paare- euroopa mees ja kohalik naine…
Rand ise Pattayal oli normaalne- ei midagi liiga fancyt samas ei midagi isikupärast, ega Taile iseloomulikku.
Rannaliivas elutsesid väikesed karbid (välja nägid nagu Eestis), aga kui nad laine vett randa toob, siis hakkavad liiva alla peitunud karbid liigutama. Suhteliselt hirmus oli algul, kui su jalge ees midagi liigub…
aga sellega harjub...
ja ma nägin mitmeid inimesi neidsamu karpe rannas korjamas...tõenäoliselt teevad nad nendest mingi toitu vms. ja jällegi söödavad turistidele "kalli " raha eest sisse.
Tänase päeva highliht oli see, kui me rannas lamasime ja kümmekond kohalikku teenagerid hõikasid: You are beautiful!. Algul ei pööranud ma sellele tähelepanu, aga kui nad meist mööda jooksid ja uuesti seda sama asja hüüdsid oli väga naljaks. Kui noored olid koos riietega ennast ära ujutanud tulid nad rannale ja hakkasid endast pilte tegema. Ühekorraga tulid nad meie juurde ja küsisid, kas nad võivad meist pilte teha. Olime loomulikult nõus : ), sest nad olid nii armsad. Nad kõik kogunesid armsasti meie ümber oma märgade riietega ja nii me siis grupipildile saimegi.
Nad olid tõesti väga armsalt sõbralikud ja lõbusad, seega ei olnud meil kahju.
Arvasime Reelikaga, et ka me peaks endale saama pildi koos nendega, seega me palusime neid ka oma pildile nad olid õnnest hullumas ja sädistasid ja poseerisid kui hullud.
Meis peab olema midagi erilist arvestades, et selle reisi jooksul olen ma olnud juba Istanbulis 1 kord ja Tais 3 korda pildistatud kohalike poolt!!!

Õhtul bussijaama tagasi orienteerudes õnnestus meil ära eksida, sest kohalik "bussi süsteem" ei tööta just nagu euroopas. Nimelt on Pattayal tegelikul transpordiks kastiautod kuhu on sisse pingid pandud ja kuhu mahub healjuhul 8 inimest kõrvuti istuma. Selleks et bussile saada pead sa hääletama ja kui tahad maha minna pead sa kella laskma, siis juht peatud ja laseb reisija välja- maksta tuleb talle läbi autoakna. Aga mure on selles, et sa ei tea kunagi kuhu see bussike sõidab- kasu ei ole ka küsimisest sest nad ei hooma erit inglist...seega eks vaata ise kuidas sa dodge end ist tagasi saad!
Nii juhtus ka meiega, nimelt läksime bussi ja voila arvasime et oleme bussijaama lähedal kui buss keeldus edasi sõitmast- aga üllatus oli suur kui tuli välja, et asi on sellest kaugel! mis siis ikka arvasime et hääletame uue- aga kui väljas on pime siis on seda väga raske keset linna teha!
Õnneks meil vedas ja hääletasin ühte bussi, aga üllla ülla- buss oli täis! ja jäänud oli ainult 1 koht juhi kõrval- tagumine osa, kus tegelikult reisijad sõidavad oli PAKSULT täis kohalikke lapsi nad rippusid lausa seal pooleldi väljas- neid pidi küll minig 20 olema.
Kuna me ei tahtnud/saanud sinna kahekesi minna, si istahtsime loobuda sellest ja uut hääletada aga juht ikka tahtis,et me sisse tuleksime. Nonii- Reelika istus kõrvalistuja istmele ja mina tema sülle!!! ÕNNEKS kestis sõit ainult 5 minutit aga siiski kartsin Reelikat lömastada!

Minu orienteerumisoskus tasus ära ja lõpuks olime bussijaamas. Buss pidi kohe väljuma, aga Reelikal oli kohutavlat vaja WC kasutada, seega oli minu ülesandeks bussi kinni hoida.
Seisin bussi juures ja ütlesin kontrollidele, et mu sõber kohe tuleb. Siis ilumus ühtäkki välja bussijuht, kes oli meeletult lõhnastatud ja kes alustas minuga vestlust. minigil hetkel sai tema keeleoskus takistuseks ja kui ta ostutas minu toidukottidele siis ma ütlesi et jah see on toit tema aga tegi oma kõhul liigutust, nagu paitaks käega rasedat kõhtu. Mul oli seljas oma sinine topp- mis muidu on mu lemmik, aga siis ma mõistsin, et see ei ole esimene kord, kui inimesed arvavad, et ma olen rase! Kahjuks oma ignorantsusest kohe seda shesti mõista noogutasin väga elavalt talle selle peale. Hoopilt jättis ta minuga suhtlemise ja vadistas kontrollörile minuga vestlust edasi ise naerdes. No ma küll tai keelt ei räägi aga tõenäoliselt oli se ejust nii, sest kui see mees minult noogutuse sai selle kõhu kohta, siis ta muutus erit rõõmasaks...mine võta kinni
Bussis sattus meie kõrvale 2 kohalikku neidu, kes Reelika sõnul pidevalt meid vaatasid ja meile naeratasid. meie vaatevälja sattus ka üks transu! kes oli suht mehise häälega aga välimusel ei olnud vigagi. Ta vaaatas mind mitu korda väga pikalt- mul hakkas suhteliselt veider- tõenäoliselt vaatas ta mu juukseid- mis nüüd on rõvedad ja välja kasvanud aga ikkagi BLONDID!

Prussakaid neiu, või võibolla mõni suutäis praetud vaklu!?!?

17.02.08
Alusatsime päeva weekend marketilt, mis pidi olema üks suuremaid turge ümbruskonnas, kus müüjake kõike ja palju!
Veetsime seal 4 tundi ja kõik mis me ostsime oli eksootilised puuviljad ja nuudleid ja ühte veidrat puuvilja mis oli iseenesest hapud – millele oli lisatus soolast chillist kastet. öak-pärst esimest suutäit läks kogu 20 bahtine kupatus prügikasti.
Uskumatu mida ühelt turult kõike leida võib - kalu igas mõõdus ja suuruses värvis ja sordis, samuti koduloomi- koeri, kukki, jäneseid merisigasid linde jne jne jne
Leidsime tädi, kes kauples putukatega, mida Luke meid lubas sööma viia, aga kuna backpakkerite tänaval neid enam ei olnud, siis jäi see luksus seekord proovimata. Aga võimalus meil ikkagi anti ja seda weekend marketil!
Kahjuks olime just söönud ja kõhud olid väga täis, seega jäid ka seekord maitsvad praetud vaglad ja prussakad ja kes teab mis need teised olid- proovimata! ehk järgmine kord....
Eriti tore oli muidugi see, et kui olime tunnikese turul ringi tsillinud, siis otsustas taevas pilve minna ja vihma hakkad sadama kui oavarrest. Õnneks on enamus turgi ka siseruumides- või siis pigem katusealustes. Turul müüdi uskumatult ilusaid riideid- erit t- särke. jm nänni. Tõesti!ja boonusena erit odavalt. Aga kuna meie kotid olid juba täis igast stuffi, siis me ei saanud endale palju nänni lubada, seega me piirdusime ....mitte millegi ostmsega : (
Loomulikult oli turul valikus võimalik endale soetada riideid jalanõusid, nõusid, ehteid, toitu, mööblit, kohalikku kunsti, Buddhaga seonduvaid esemeid jne jne

Peale turgu läksime Tai või siis Aasia kõige kõrgemase hotelli Bayoke Sky hotel. Nimelt oli seal 84 korrust, mille ülemine korrusel on 360 kraadi vaateplatform vaatega linnale.
Pilet ülesse maksis 200 bahti…isenenesest suhteliselt kallis AGA selle eest sai 83 korruse baaris joogi( 200 bahti väärtuses). Niisiis nautisime päikeseloojangut 83 korrusel ja limpsisime kokteili. Väga chill! Oleks veel mõne toreda noormehega...
Hämmastav oli see, et kohe hotelli sissepääasust alas kohalik turg, kus kaubeldi fake Lacoste, DG riiete, toidu ja muu muidu väärtusetu nänniga. Uskumatu, sa tuled 5 tärnu hotelli ja sa pead läbima sellise urka...hämmastav lihtsalt. Aga noh Tais on vist kõik võimalik.
Hotelli 84. korrusele oli pöörlev põrand mis tegi 360 kraadi tiiru ümber hotelli torni.
Nii et laiskadele oli see paradiis, ei pidanud ise liigutama eriti- lihtsalt seisad ja varsti oled jälle samas paigas tagasi.
Ülevalt avanes uskumatu vaade, nii kaugele kui silm ulatus oli näha linna. Tõenäoliselt on Bangkokis rohkem pilvelõhkujaid kui New Yorkis. See oli uskumatu.

Ehtimine võõraste sulgedega

16.02.08
Reelika peksis mind ülesse kl 9 juba, kuna olevat vaja hakata turismi tegema!
Üritasin ennast kokku võtta, uni oli tohutu.
Alustasime eile poolelijäänud trippi Grand Palacesse, mis on tohutult rikkalik templite kogumik. Kogemus oli väga imposantne- kõik oli kaetud kullaga ja igasuguse sädelevate kivikestega, motiivideks draakonid jms. mis Buddha usuga kokku käib.
Selleks, et meiesugused turistid saaksid ka korralike inimestena templit külastada pidime selga panema sarongit meenutavad seelikud. Välja nägime suhteliselt kuumad! vaevalt küll!



Kui ma templi juures istusin, siis tulid minu juurde nii 15-16 aastased kohalikud koolilapsed ja tahtsid minule küsimusi esitada ja minust pilti teha. Kõike seda komöödiat vaatas Reelika eemalt, kellel õnnestus sellest intervjuust ka pilti teha. Ma kahtlustan, et ma saan kuulsaks ka Tais. Ja minu maailmakuulsaks saamine võib alata.



Peale seda otsustasime ka jätkata üleval linnaosas pooleli jäänud turismi. Sõitsime jälle paadiga viimasesse peatusesse ja läksime läbi lilleturu mõisa kompleksi suunas.
Õnneks see kord oli meil rohkem õnne ja me pääsesime sisse. Ka siin olime sunnitud oma ihu katma võõraste sulgedega. Seekord anti meile hurmavad püksid, mis olid XL meeste suurus, potisinist värvi ja samuti kohutavalt seksikad. Kuldse mõisa külastamiseks pidime ootama, et giidiga tuur algaks. Teel mõisa nägime teepeal üht suhteliselt normaalset meest, kellele Reelika silma viskas. Üllatus oli suur, kui ka tema meiega samasse kohta läks ja ootas giidiga tuuri algamist.
Teisest pilgust talle otsustasime Reelikaga, et tegemist on suhteliselt gei kutiga, sest tema liigutused jms, viitas sellele. Veider aga tundus see, et noormees tsekkas meid pidevalt. Tundub, et antud reisi peamine teema on eesti keeles ilusate meeste kommenteerimine.
Igatahes kogu giidituuri ajal käitus noormees VÄGA geilt. Vahepeal pani ka oma käe puusa demonstreerimaks kui ilusti tema puusad käivad, eriti tagant vaates.
Igatahes kui tuur oli läbi siis jälitas ta meid edasi. Kui WC põgenesime, siis peale seda me teda ei näinud. Kui me hakkasime pargist lahkuma tulid meie juurde kohalikud noored, kellest üks noormees oli asja lõpetanud keskkooli(järeldasin seda tema seljas olnud talaarist ja hunnikust lilledest), kes soovisid koos meiega pilti teha!!! Jah koos tundmatute turistidega. Me peame ikka mega ilusad olema.

Peale seda suundusime loomaaeda, mis oli loomaaed nagu loomaaed ikka: elevandid, tiigrid, kaelkirjakud, pandad, gepardid, lõvid kängurud vombatid jne jne

PALAV PALAV PALAV

iga õhtu oleme smellyd ja rõvedad, ei jälgegi hommikusest ilust!?!?!?!

Turistilõks!

15.02.08
Täna plaanisime vara tõusta ja kohe linna üle võtma asuda!
Kahjuks ärkasime alles 11 läbi….
Käisime paadi tripil ja ussi farmis kus oli peamiselt ussid, papagoid, karu, hirved krokodillid jne.
Tüüpiline turistilõks….ei julge mainidagi, mis see maksma läks. : (
Seal saime tuttavaks ühe toreda Austraaliast pärit abielupaariga- Mary ja Mike, kes olid pärit Perthist ja lahkudes andsid meile oma telefoni nr. et kui me sinna läheme, siis saaksime nendega kokku. VÄGA ARMAS!

Raha kokkuhoiu mõttes kasutasime lõpuks ka kohalikku jõe trammi- ehk tavalist paati, mis iga natukese aja tagant peatuseid teeb mööda jõge edasi ja tagasi sõidab. Mis maksis ühe sõidu kohta 20 bahti…odav või mis…
Turismi tehes sattusime ühele suurepärasel turule, mis oli turistivaba ja seal müüdi elusaid konni!, usse, kalu ja igasuguseid imelisi toiduaineid ja värskeid puuvilju.
Ahjaa seal paadisadamas elab miljon kala, keda kohalikele lastele meeldib toita. Te peaks nägema kuidas vesi kihab kaladest! See on hullumaja. Kalad ise meenutavad väikeseid haisid ja on ennast täis õginud kui sead. Ma arvan et nende kasv ei ole loomulik, ma arvan, et nad kaaluvad 2-3 kilo, kui nad seal toitu noolivad siis hüppavad üles ja pritsivad vett.
Huvitav kogu selle jõe juures on see, et kohalikud käivad seal ujumas ja püüavad ka kala. Kala kohapealt mul on foobia, et nad müüvad turul kalad turistidele maha mõne toidu vms sees, seega turult ma eriti kala ei ostaks.

Bangkok ise meenutab mulle Rambo filmi Silvester Stalonega. Millegipärast tulevad mulle silme ette mälupildid Rambost kuskil jõel sõudmas ja pilusilmadega džunglis võitlemas. Veider. Aga tõesti väiksemate jõgede ääred on täis troopilisi taimi ja maju, mis on pooleldi vette ehitatud- sellised puidust ja väga lagunenud. Tundub, nagu oleks need majad ehitatud prügimäelt leitud jäätmetest.
Aga elu seal käib, sest inimesed kuivatavad oma majades riideid, mõnel on lilled kaunistuseks, mõne maja verandal logeleb päiksekäes koer.
Idüll.

Ahjaa eile õhtul käisime kohtumas Luke´iga, kes on Reelika sõbra sõber, kes pidi meile Bangkokki tutvustama jms.
Pidime kohtuma kl 23 Holiday Inni ees, sest midagi muud ei osanud me enda hotelli läheduses tuvastada. Läksime õigeks ajaks kohale ja piinlesime nagu pimekohtingu eel, sest Luke lubas sõbra ka kaasa võtta. Kuna nad jäid 10 minutit hiljaks, siis praadisime korralikult, isegi kui see oli selline formaalne kohtumine ja ei midagi tõsist.
Algatuseks läksime sööma tai toitu, peale seda suundusime drinkidele night marketi alasse, kus me eelmisel õhtul olime sattunud igasuguste erinevate pakkumiste küüsi. Oli suhtelist huvitav õhtu lõppkokkuvõttes. Peale drinki võtsime tuk tuki ja sõitsime/kihutasime kuulasse backpakkerite tänavale, kus kunagi ammu olla leiutatud riis!?!? Ühtegi märki sellest ei olnud, kui välja arvata see, et tänavamüüjad riisi müüsid
: )
Kõik jõid ja läbustasid tänaval, enamuses oli tegemist euroopa noortega. Luke teadis rääkida, et nii mõnigi vastu jalutanud noormehe käevangus oli tegelikult mees( või siis vähemalt kunagi olnud mees).
Luke teadis ka, et oluline on jälgida nende käsi, sest naistel ei ole kunagi nii musklis ja pikad käed. Enamjaolt nägid nad välja normaalsed ei oskaks kaheldagi nende välimuse ja soo kokkulangematuses.
Backpakkerite tänaval veetsime aega kohalikus baar-ööklubis. Kus tegime veel drinke. Enamuses külastajad olid euroopa noormehed, kes tantsisid(amelesid) kohalike tüdrukutega. Oli ilmselge, et enamus neidudest oli sinna tööle tulnud! Luke rääkis, et kohalike neidistel on kombeks alguses meelalt tantsida noormehega ja siis temalt küsida, kas noormees soovib veel aega veeta eraldi ja talle selle eest ka tasuda.
Lõpuks kl 02.00 AM pandi tuled põlema ja pidu oli läbi, aga tuju ei olnud veel kuhulegi kadunud, seega jätkasime drinkidega samal tänaval…enivei koju jõudsime kl poole 4 ajal hommikul ja magama saime alles 5 ajal.

Inglite linn...my ass

Eile õhtul jõudsime Bangkokki 14.02.08
Kuna tõlkes peaks see olema inglite linn siis mina ristiksin ta pigem rottide ja prussakate linnaks.
Eile õhtul linnas ringi jalutades pidime saama hirmukrambid nimelt oli õhtupimeduses välja tulnud paksud rotid ja rasvased prussakad, kellel oli plaan linn vallutada(tõenäoliselt mitte esimest korda)
Esimese mulje kohta oli see hirmutav….
Ahjaa oma esimesel linnaseiklusel sattusime kogemata ööturule( night market). Milles siis peitub selle nimi!?!?!? Tõenäoliselt arvate, et tegemist on tavalise turuga, kus müüakse lihtsalt kogu öö jooksul riideid, toitu jne…ja teil on õigus, kõike seda seal ka sai, aga mitte ainult.
Nagu teada on inimestel palju erinevaid vajadusi ja neid kõiki on vaja kuidagi ka rahulda. Nii mõnegi inimese õnneks saab neid vajadusi rahuldada ka makstes teatud summa.....
Samuti oli seal turul võimalik ennast lõbustada veel muul sajal erineval moel nii vaadates hoorasi, lauldes baaris karaoket, ennast oimetuks juues jne jne
Turul olid esindatud kõik tuntumad kaubamärgid, kes olid oma esinduse just sinna üles seadnud- tõenäoliselt suure raha eest!
Kahjuks ei ole ma siiani julgenud maitsta neid erinevaid hõrgutisi, mida tänavatel pakutakse. Hõrgutisi, mida turgudel ja tänaval pakutaks näevad sellegipoolest maitsvad välja. Eriti on neelud igasuguste puuviljade järgi, mis on meile omaselt eksootilised ja maksavad hirmus vähe.
Rääkides eksootilistest viljadest, siis ööturul pakuti meile eksootilisest võimalusest näha paljaid naisi tegemas uskumatuid asju uskumatutes poosides ja uskumatute vahenditeg!- millest me küll mitmeid kordi ilusti keelduma pidime.
Rumalad nagu me oleme, arvasime, et turg on peamiselt suunatud meestele! meie üllatus oli suur, kui Reelikale pakuti ping pong showd! ja küsiti lisaks: „Do you want shag?????”
Minule jällegi pakuti hoorade menüüd KÕIGEGA. Nimelt käivad turul ringi mehed, kellel on käes A5 mõõdus paber millele on trükitud kõikide erinevate teenuste hinnad koos teenuste kirjeldusega. Turul asus ka selline öölokaal nimega SUPPER PUSSY, nimi peaks enda eest rääkima.
Maailm on täis imesid.

Neiu kas teil on Emiratesi padi kaasas?!

Hommikul õnnestus jälle käia pesemas nii, et elekter läks ära alles viimasel pesijal ehk siis Kaiel.
Olime ennast terve nädala juba ette valmistanud läbirääkimisteks hostelli ööde hinna suhtes.
Igatahes pidimes sellest rääkima väikese Hasseloffiga, sest suur oli jällegi kadunud- kuigi kõik kaardid olime pannud minu ja tema suhtele!!! mis teha pidime kaardid ümber mängima ja jällegi oli MÕTTETULT RAISATUD KEHA!!
Aga ikkagi saime me 10 Euri öö- mis põhimõtteliselt oli see hea diil.

Päeval käisime veel endale armsaks saanud Suurel turul ja Vürtsi turul. Sama head kommentaarid tulid ka seekord. Reelikal õnnestus "Viagrat" pildistades sattuda selle müüjale, kes talle lahkelt teatas, et ta on single! Mulle pakuti midagi müüja, et ma oma siniste silmade eest oleks saanud selle poole hinnaga jne jne...

Kõige paremini jäi tänasest päevast meelde Emiratesi lennuk!
Kui meile menüüd jagati siis saabus õnn meie õuele, sest õhtusöögiks nägi Emirates ette 4 käiku...mmmm
3 tunni jooksul jõudsin vaadata telekast Shaune the Sheep, 70s show, Simpsonid, Futurama ja klõpsida pulti 2 korda otsast lõpuni ehk siis 400 erinevat filmi, seepi ja showd.
Põnev!
Dubai lennujaam on oodatust erinev. Nimelt levib siin kordumatu juustuhais. Siin ootab oma lendu musttuhat inimest ja neil kõigil on tulnud mõte oma jalanõud eemaldada ja teistega sealt tulevat aroomi jagada. Hurmav!
Veider on ka see, et inimesed on ennast magama sättinud VÄGA räpasele vaibale, mis lennujaama katab. Peamiselt on ootajateks pakistaanlased endale kohastes ürpides ja mütsikestes.
Nüüd tüütab mind üks tume must mees Kamerunist ja ta on väga tüütav...
vaatab mis saab, sest magada me vist täna õhtul ei saa...

cheers!

Vabandust! Kas teil on pudel kaasas?

Täna alustasime päeva Dolmabahce ehk sultani paleest.
Selleks, et sinna sisse saada pidi läbima kotti kontrolli. Teate ju küll paned koti sisse ja tädi valgustab läbi ja konfiskeerib kõik ohtlikud asjad.
Kuna eelmisel õhtul olime lahendanud oma viimase pudeli veini - ja kuna linnas prügikastid puuduvad ja hostelli omasse ei saandu tühja pudelit panna, kuna alkoholi sisse ei võinud tuua - pidime paratamatult pudeli kaasa võtma, et linnas prügikasti poetada.
Ühesõnaga pani Liisa selle oma käekotti.
Kui me turvaväravatest läbi läksime küsiti Liisalt: Neiu, kas teil on pudel kotis?
Liisa:"Jaa" ja võttis pudeli välja
onu:" see on tühi pudel?!?!"
kas soovite seda tagasi?,ma võin selle panna hoiule!
Liisa: ei soovi, me ei leidnud lihtsalt prügikasti!
lõpuks leppisid nad kokku, et panevad pudeli ühiselt prügikasti!
Kõhukrampidesse surres kiirustasime palee suunas.

Kuna pilet haaremisse +paleesse maksis 20 Liiri, siis olime suhteliselt heitunud. Kui piltimüüja meie nägusid nägi ütles, et teeb meile soodukat ja saime kokkuleppele 3 peale 24 Liiriga!!
ja me ei pidanud isegi väga kauplema.
Palee ise oli väga impossantne. Tsekkasime üle ühtekokku 14 tonni kulda, 40 tonni hõbedat, kümneid tonne elevandiluud + marmor+ 4,5 tonnine kroonlühter jne jne jne
Vot see oli võimas! Kui midagi oleks luksuslikkuse mõõdukava, siis oli see palee kindlasti just see õige koht. Versailles jms. lossid on selle kõrval piece of cake! Ausalt!
Printside ümberlõikamis tuba nägime ka ja Atatürki surivoodit koos tema ravimitega!!
: )

Läbirääkimised pole ka tänaseks õhtuks läbi...jääb oodata ainult homseni!
Võib-olla ei pea me hostelli eest üldse maksma----kas see oleks juba pushing it!?!?!
Ahjaa tasuta saiem täna ka komme!Päev on kirjas.

Veel saia?!

Hommik möödus majas ringi hiilides ja Hasseloffi vältides! kuna meie ukse taga on rõduga köök, siis piilusin ukeaugust, ega ta juhuslikult söömas ei ole ja ära minnes oli meil igatahes kiire.
Aga vedas majas oli näha vaid Hasseloff juniorit, kes meile ilusat päeva soovis, kui me hostellist välja jooksime.
Igatahes kripeldas meil hingel see eilne ärajooksmine....

Täna päeva tipp oli laevaga Aasias käimine.

Maksma läks 2,60 Liiri... go figure! Samas kui kohvikus saime tassi PAKI ÕUNATEED 3,5 Liiri eest! Jälle oleme petta saanud ütlesk Kaie siinkohas.

Igatahes olen ma veel enne Taisse minekut saanud Aasias ära käia.

Aasia oli veidi teistsugune kui oleks osanud arvestada. Nimelt olime sunnitud ronima üle traataia, et pääseda tsivilisatsiooni- küll ainult enda puhta rumaluse ja laiskuse tõttu aga siiski.

Enamjaolt oli Aasia tõusud ja langused.... aga inimesed oli rohkem vabamad ja mitte nii traditisioonilised, kui vanas Istanbulis.

Käisime väga pühas( Liisa jutu kohaselt- ei hakka vastu ka vaidlema) surnuaias( raamatu kohaselt oli see Araabia maailma suurimaid matmispaiku), kus küll ühegi haua eest ei olnud ilmselgelt pärast matmist hoolitsetud. Küllap hindavad ja austavad moslemid elu enne surma palju rohkem.

Pärast kõige kiiremini elus läbitud 500 m jõudsime Uus Istanbuli. Mis peaks olema kajastus modernsemast maailmas. Kuigi ta on suhteliselt sarnane ikkagi vana Istanbuliga on ka uues linnaosas tüüpiline shoppingstreet, mis oma neutraalsuses võiks asuda igas linnas......ei midagi eirlist ühesõnaga...ei mingit eripära

Õhtul, külmast kangena otsustasime minna vatama kuidas elab Liisa uus "peika" kohvikust!

Igatahes oli ta kohal ja ka täna õnnestus meil( Liisal) naeratuse eest saada SÜDAME kujulisi komme.

Kahjuks oli noormees ise töös valentinipäevaks kommikarpide pakkimisega, sellest hoolimata leidis ta aega meile naeratada ja komme saata.

Tänutäheks kirjutasin ma( Liisa keeldus ise seda tegema, aga tema just ise oli selle noormehe silmarõõm) talle salvrätikule väikse kirjakese Eesti keeles:

Sa oled armas! Kahju et sa töötama pead aga võib olla tuleme veel tagasi.

Aitäh kommide eest.

ja oma ilusa käega joonistasin ka päikese talle.

Väljudes poetasin ilusate sõnadega selle talle kätte....

Nüüd on Istanbulis üks väga segaduses noormees, kes paaniliselt üritab aru saada talle jäetud eesti keelsest sõnumist. Edu talle!

Plaanisime juba et homme läheme ka kooli sööma.Better luck next time!

Koju tulles olin ma sunnitud kohtuma Hasseloffiga. Kuna Kaie ja Liisa läksid esimesena sisse, siis nad ütlesid, et algul ei olnud tal üldse rõõmus nägu, nii kui mina nägemisulatusse sain ilmus tema näole ka kõrvuni naeratus. Ilu teeb imesid ma ütlen!' Kuna me kõik tundsime ennast VÄGA ebamugavalt, arvestades, et me ei olnud rääkinud mis oli juhtunud eile ja kuhu me kõik järsku kadusime. Vahetades lobbys paar viisakusväljendit kiirustasime tuppa.

Aga nagu vanast ajast teada ajab häda härja kaevu ja praegu ajas pissihäda mind Hasseloffi haardesse. Ohverdasin ennast ja läksin üksi paberi järgi.

Nagu aimasin ei pääsenud ma pikemast vestlusest Hasseloffiga. Kuid vestluse lõpuks kutsus ta mind joogile( mina küll arvasin et alkoholiga joogile ja tegin nalja et teeme jah õlut, mille peale ta mind veidralt ta mind vaatas ja ühmas et nojah miks mitte.Siis mainis ta kohvi ja teed.

Ok arusaadav-need inimesed siin ei ole vist eriti into alcohol nagu meie)

Enivei üritas ta mind ümber rääkida, et ma jääksin Istanbuli, kuna ma pidin talle väga meeldima.

Ja loomulikult kui ma siia tagasi tulen pean ma temaga ühendust võtmas, sest nagu tema ütles, i hope you know what do i mean....mille peale mina väikesele tüdrukule kohaselt punastasin, sest ma olen ju ikkagi väga tagasihoidlik noor neiu.

Igatahes ma loodan, et ma olen oma iluga meie hostelli ööd saanud peaaegu tasuta!Sest parema toa me juba saime! koos vannitoaga ja puha- algselt pidime 9 euri eest ööbima 3ses toas mille WC ja vannituba on koridoris. Nüüd on meil kõigil mugavad voodid ja vannituba ka+ saime topelt tekid!

Homseks plaanime ka shoppingut! Kaie ja Liisa praegu loevad ette shopping guide´i erinevate poodide nimega, kuhu me peaksime minema.

Aga täna õhtu on veel pikk

Blonds are silly!?!?!

Hommikul ärkas Amy kõige esimesena kellegi norskamise peale.
Lähen siis dušši alla ja olles jõudnud ilusti juuksed puhtaks pesta ja palsamit juustesse panna läheb vannitoas järsku pimedaks. Kahtlustasin et Liz või Kaie on tule kustu pannud aga oma imestuseks läks vesi duššis jääkülmaks... enivei loputasin siis ennast külma veega ja kohe ajsa uurima. Selgus, et kui konditsioneer on järgi, siis võib tekkida ülepinge. Selleks, et teised saaksid sooja vett nautida läksin ja palusin Hasseloff juniorit.Aga veidral kombel said ka Liisa ja Kaie tunda külma vett...needus või mis!?!?! Jah - konditsioneer oli väljas!!
Või tahtis noor Hasseloff mind lihtsalt näha!!?!?!
Meeldivaks üllatuseks oli hostelli hinna sees ka rikkalik hommikusöök( 9 euri öö)!!!
Kasutasime seda julmalt ära- isegi mina kes kunaig hommikusööki ei söö sõin vähemalt 3 luksuslikku võileiba ja 3 tassi õunateed!!!Liisa jõi ära 5 tassi teed!!!!

Esimene asi mida linnas külastasine oli Topkap-sultani palee. Tore oli, vihma sadas,türgi tee kosutas ja luksuslikkus köitis meeli.
Ahjaa seal oli Pühad Rõvedused( nagu Liisa ütles)- seal oli aastast 500 mingi prohveti pealuu tükk, hammas, habemekarvad ja käsi!!!!
Iseenesest oli see lahe aga meie meeli köitis pigem kohalike jalgpallimäng, kuhu me kostuva kisa peale kohale jooksime peale mitmetunnist sultani palee ruumides kolamist.
Kahtlustasime , et peab toimuma vähemalt üleriigiline kõige olulisem matš..kahjuks ei saanud me seda teada kes mängisid aga selle eest olid fännid väga aktsioonis! lasti serpentiine ja põristati trumme ja laulidi vastasmeeskonna fännidest üle.
Veider kõige selle juures oli see, et kokku on fännikampa(paarsada) "turvas" mitukümmend politseinukku. Kui me nägime, kuidas füüsiliselt kontrollitakse fänne, kes mängu vaatam läksid, siis me otsustasime peaaegu ümber mineku suhtes. Füüsiline kontakt türgi politseiga ei ole asi, mida kogeda tahaks.
Igatahes mängu me nägime, ka esimese värava nägime ära!

Sellest innustust saades otsustaime ka ise sportlikus vaimus jätkata.
Istanbul on selline tore koht, kus on mõeldud parkides ka pühapäeva sportijatele, kellel spordiklubidesse asja pole. Nimelt on nad tänavalt toonud igasugu põnevaid trenazööre...
Seal harjutusi tehes saime ise ka modellitöös kätt proovida nimelt olid meist väga huvitatud 2 kohalikku noormeest kes meid asjalikult pildistasid- tõenäoliselt olid nad kas kohalikust weekend.ee´st või Marie Clairest( Liisa tundis ühes ära Vogue toimetaja- aga see on alles under investigation). Kahjuks nad unustasid oma visiitkaarti anda, aga pole hullu. Peaasi, et meie karjäär saaks ka Türgis tuule tiibadesse!

Kõik need kulutatud kalorid vajasid taastamist, seega suundusime toiduotsingule.
Põikasime sisse kommipoodi, kus me kõik ostsime afrodisiaakumit - kahjuks ei olnud meile selle mõju võimalik katsetada kellegi peal. Võib olla selle mõju avaldub hiljem...aga minul sai see kiiresti otsa.
Tegime kiirelt ühed supid ja teises kohas korralikud lamba kebabi( va. Liisa- kes on ka Türgis tuntud kui suur "vegan") Nimelt sattus ta kebabi kohas vestlusesst kas toit sisaldab liha, vastuseks tuli EI, Liisa siis ostuas toidu sees olevatele lihaollustele, aga need pidid olema kõigest pihvid, ehk siis ei minigt liha- pole probleemi!
Kuna vaim ja keha olid turgutatud, siis arvasime, et vajame lõõgastust ja valmistasime ennast kuulsa HAMAMIga tutvuma.
Arvasime, et turul pakutava 40 Liiri on üüratu röövimine ja otsustaime ise paremini hakkama saada. Kuna vana Hasseloff oli eile meile lubanud, et ta teab ühte toredat Hamami 35 Liiri eest, siis arvasime, et 5 liiri on väärt kulutamiseks suurepärastele koogikestele, sest hamam on ju hamam!!!!
Aga nagu blondid on teada tuntud naiivitarid igas kultuuriruumis ei läinud ka meie isetegevus nii nagu see oleks pidanud.
Esiteks otsustas Hasseloff koos meiega tulla sauna- well, well!
ok saun on suur ja sinna mahub palju inimesi ja kes oleme meie, et panna käsi ette suurele Sydney hotelli jumalale, kui teme on otsustanud juba kord kaunite Eesti neidudega sauna minna.
Kui me kohale jõudsime( peale hirmutavat taksosõitu- thank GOD!) läks Hasseloff meeste sauma chillima ja meid juhatati listi kuskile taha hoovi, kus pidavat olem naiste oma.
Ma saan aru, et antud kultuuris on naised teisejärgulised ja nad ei ole meestega VÕRDSED!
....
aga see mis meid eest ootas oli pehmelt öeldes kohutav.kahjuks ei ole ma võimeline seletama selle hamami eesruumi ja riietuskabiine, aga need olid ka ainsad mida me nägime, sest me PÕGENESIME sealt.
Kohalik tädike ajas meid taga tänavani ja ei saandu aru kuhu me hullumeelsed nüüd jooksemed, sest SAUN ju ootas.
aga ma otsustasime olla ennastkehtestavad ja jalga lasta! VÄGA TÄISKASVANULIK!
tõenäoliselt oli meie hostelli omanikul diil selle hamami omanikuga ja ta ise sai sinna tasuta või nii aga nüüd oli ju diil rikutud, sest meie ei kavatsenudki maksta ja jooksu pistsime ka.
kohutav hirm oli hostelli tagasi tulla ja seletama hakata Hasseloffile, kes meid ju nii armastas, et tema hamami soovitus oli pehmeltöeldes CRAP.
Igatahes sellega peame rinda pistma alles homme!
Aga saunas on meil käidud ja nahk pehme nagu beebil, sest 40 Liirine Istanbuli esindussaun läks meil ikkagi käiku.
Väga tore oli ja massaazi sai ja puhtaks sai- mis sa hing veel ihkad!
Teel hostelli otsustasime ennast kosutada koogikestega, sest ometi ootas meid ju ees läbirääkimised hostelliomanikuga ööbitud toa kohta, samuti vajas seletamist meie imetabane haihtumine ...kahjuks on see siiani tegemata, kuna teda ei olnud recepsionis...eks homme näeb msi homne toob.
Aga see eest läks meil kohvikuga, kuhu me sisse astusime VÄGA lõbusasti. Kõigepealt Liisa tingi meiel koogid 4 EURI alla( 3 kooki 10 Liirieest, arve toodi 9 Liirile- ou happy days) ja siis tõi see kena noormees meiel tasuta jumalikku maiust- seega läks meil ka tänane päev korda!!
kuna Liisa on nii ilus siis vaene noormees ütles, et ta ei julgenud varem meiega rääkima tulla, aga lõpuks sai ta Liisaga jutule ja ta kutsus ta õhtusöögile- millest Liisa veidral kombel keeldus...AGA see eest on meiel homme koht kuhu minna kooki sööma ja tänu Liisale saame me tõenäoliselt need koogikesed pool tasuta!!!!
Ilus on tore olla...
üks õõvastav asi juhtus enne toredat koogipoodi ka.'
Nimelt olime seal tänaval ka enne päeval kõndinud,ja üks noormees (kes vist müütas midagi )küsis meilt, kas see on tõsi, et kõik blondid on lollid... ma vastasin et jah just nagu temaga.
Õhtul kui me hamamist koju suundudime möödusime temast jälle ja ta küsis meilt´: are you Silly girls from Norway! ma näitasin väga tagasihoidlikult talle keskmist sõrme..mille peale tema karjus, i will cut off this finger and stick it in your a s s
NICE

õnnesk see ei heidutanud meid ja teadmine, et ka toredaid kohalikke on olemas ei ole kadunud.

Ahjaa täna õhtul jõime veini( kõige odavam vein siin linnas maksab 7 Liiri- röövlid ma ütlen)
eile proovisime ära imetabase RAKI soodaveega....Rakit on veel alles....

OK hommik tõotab tulla põnev...

Charlie needs you desperately

Istanbul 9.02
tana on olnud vaga seiklusterohke paev!
nimelt alustasime oma paeva juba eile ohtul kl 21.00 Tallinna bussijaamast
ja tana hommikul olime kl 9.25 Istanbulis

tutvumine turgi kultuuriruumiga sai alguse lennujaamast, kus peale pikki labiraakimisi, mitmeid kelmikaid naeratusi ning mitte noustumist avaldada itaalia keeles armastust pidime leppima siiski metroosoiduga koos mitmekumnete piiluvate kummavereliste meestega.

siiski on istabul piisavalt lihtne linn, et leidsime end juba enne lounat oiges paigas ning saime oma rasked kotid tuppa maha panna, mille hinda me veel ei tea... labiraakimised algavad veel, loodame parimat ning usume, et ennast muuma veel hakkama ei pea. oleme paindlikud ja solmime soprust mingi tundmatu manguga.

peab tunnistama, et terve paeva jooksul oleme saanud vist rohkem komplimente kui Eestis eluski saada voiks. vihjed, vihjed!!! moningad naited siinjuures (ei pea kohe oppust votma):
- Angels! Charlie needs you desperately
- Spice girls!!! (mitmes erinevas variandis)
- Do you want something? - No - Do you want me?
- Fabulous!
- sajad koplimendid silmade kohta...
ja kas keegi on kuulnud, et tema auks tanaval plaksutatakse? vaid selle parast. et ta konnib.

seega, enesehinnag on laes:) ja vaatamata levinud eelarvamustele naevad Turgi noormehed nummid valja. kontrollitud fakt!

korralike turistidena oleme kulastanud Hagia Sophiat, sinist mosheed, Grand Bazaari, vurtsiturgu ja mitmeid mosheesid on ka mooda jalutades nahtud.

oleme saanud kolm uut lahedast sopra ja mitmeid tutvusi. tutvustaks siin kolme.
Liisa uus mangukaaslane, kes meenutab David Hasseloffi (no comments from Liisa, beside JOKK).
Cute barmen, kes meile lahkelt tasuta kooke jagas ning kellele selle eest mesiselt naeratasime... tema paev on nuud ka tanu meile korda lainud.
Noormees, kellel polnud kahju ei rahast ega ajast meie jaoks ning paastis meid naljasurmast.

seega oleme toidetud, kuid probleeme on joogiga... neil lihtsalt puuduvad poed, kes noustuksid alkoholi muuma. moningast abi probleemile pakkus vene keelt konelev restoraniomanik, kes tutvustas meid kohaliku traditsioonilise joogi raki'ga. peab ka mainima, et meie naod olid juba nii meeleheitel alkoholi otsimisest, et eelnevas poes karjuti juba ukselt, et siin pole olut!

Mona-Liisa, Liisa, Kaie

homme siis taas paev tanaval mesimagusalt meelitavate komplimentide seltsis
beauty sleep time...

Austraalia siit me tuleme!!!

Nüüd peale pikka arutamist ja mõtlemist oleme omadega nii kaugel, et asjad kokku pakkida ja ennast hakata reisks häälestama!
Igatahes plaan on selline:
8.02 õhtul Riiga
9.02 ommikul vara vara Istanbul
13.02 õhtul Bangkok
20.02 Sydney

aga rohkem nagu ei olegi midagi....
ärge hakake küsima ka et mis me seal teeme või kus oleme...küll elu näitab

Aga hea uudis on see, et minu igati tore ja usaldusväärne reisikaaslane ja ärgem unustagem IDEE autor Reelika on organiseerinud enda UK kahtlaste tuttavate kaudu mingid sidemed nii Bangkokis kui ka Sydney....
we´ll see
Aga Reelika ma usaldan sind!!